Ligi sada mitmikute peret saatis riigikogu ja sotsiaalministeeriumi poole pöördumise, kus muuhulgas taotletakse uue töölepinguseadusega kaotatud täiendava sünnituspuhkuse taastamist mitmike sünni puhul ning lapsehoidja palkamiseks vajaliku lisatoetuse maksmist.

“Tänasel päeval pole riigi jaoks vahet, kas sul on korraga üks või kaks last, kuigi mitmikute kasvatamine on topelttöö,” ütles Postimehele üks pöördumisele alla kirjutanud Tuberkuloitede laulja, kaksikute isa Indrek Raadik.

Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile saadetud kiri sai alguse ühes sotsiaalvõrgustikus tegutsevast mitmikute grupist ning pöördumise koostamises osales Raadiku sõnul 370 inimest – nende seas on nii kaksikute kui ka kolmikute vanemaid.

“Kui nii palju inimesi võtab asja kätte, siis see näitab, et paljud pered on raskes olukorras,” sõnas Raadik.

“Olukorra teeb veel keerulisemaks see, et kehtiv seadus ei võimalda mitmike vanematel olla korraga lapsehoolduspuhkusel,” seisab kirjas, millele on alla kirjutanud 97 peret. Pöördujate kinnitusel on mitmikute pere toimetulek füüsiliselt ja vaimselt, eriti aga majanduslikult raskem kui järjest (üksikult) sündinud lastega pere puhul.

Allikas: http://uudised.err.ee/

TALLINN
Tallinna Loomaaias saavad lapsed sokiloomi meisterdada ja judot õppida, lastemuuseum ootab aga etendusele, mis elustab muuseumi nukkude lugusid.
Lastekaitsepäeval, 1. juunil saavad lapsed ja lapsemeelsed mitmel pool pealinnas vägevalt lustida.
Loomaaias jätkub tegevust terveks päevaks. “Ühel pool, Põhjavärava juures Tuuliku platsil on Juku mängumaa batuutidega, kus lapsed saavad sel päeval tasuta hüpata,” rääkis loomaaia projektijuht Piia Poska.

“Lääneväravas aga on keskraamatukogu oma bussi ja telgiga. Seal näidatakse etendust, mängitakse mänge ning meisterdatakse sokiloomi ja lepa-triinusid.”
Linnutiikide vastas korraldab Fazer samuti toredaid mänge ja jagab maiustusi. Kohal on judoklubi Ookami, kelle kasvandikud näitavad oma oskusi, treenerid aga õpetavad huvilistele judovõtteid.

Kunstitarvete edasimüüja Vunder varustab joonistushimulisi lapsi pliiatsite ja paberiga ning lastekaitsepäeval sündinud vahvamad pildid saavad postkaardile.
Lastekaitsepäeval avab väravad ka lasteloomaaed, kus saab merisigadele, küülikutele ja kitsedele pai teha.

Infoks:

Loomaaia kassad on lastekaitsepäeval avatud kella 9-19, loomaaias ringi jalutada saab aga kella 21-ni. 7-69-aastastele kehtib sooduspilet hinnaga 1 euro, alla 7-aastased ning 70-aastased ja vanemad pääsevad loomaaeda tasuta.
Lasteloomaaed on avatud kella 10-16.
Lastekaitsepäeval oodatakse loomaaeda vähemalt 10 000 külastajat. Et loomaaia asukaid vähem häirida, on troopika- ning paksunahaliste maja sel päeval kinni.

Tallinna Lastemuuseum(Kotzebue 16)
Lastemuuseumis  tähistatakse korraga nii lastekaitsepäeva kui ka vanalinnapäevade mängude päeva. “Sel puhul on meie muuseumis kell 11 ja 13 keksukivide värvimise töötoad,» rääkis muuseumi juht Maris Rosenthal. “Kui kivid valmis, saab muuseumi hoovis keksu hüpata.”
Kell 15 saab kaasa elada lasteetendusele “Nukutohtrid”, milles Nukuteatri näitlejad Katri Pekri ja Sandra Lange elustavad muuseumi nukkude lood.
Kuni 18-aastastele on kõik üritused lastemuuseumis lastekaitsepäeval tasuta.

Miia-Milla-Manda Lastekaitsepäeva tähistab ka muuseum Miia-Milla-Manda (Koidula 21c). Suur osa tegevusi toimub sel päeval muuseumiõues, saab mängida eri mänge ning lasta teha näo-maalinguid – seda kõike tasuta. Ka muuseumipilet on sel päeval odavam ning majas meisterdatakse ja loetakse lugusid ette.
“Kindlasti jagub põnevat tegevust kogu muuseumi lahtioleku aja, keskpäevast kella viieni,” lubas muuseumipedagoog Maarja Kõuts. Ning kui nälg hakkab näpistama, on võimalus kohvikus kõht täis süüa.

Lastekirjanduse keskuses (Pikk 73) on kirjandusfestivali HeadRead raames kella 12-13 kohtumine (nalja)luuletaja ja karikaturisti Ilmar Trulliga. Kella 12-15 toimub keskuse hoovis raamatuvahetuslaat “Sulle-mulle”, kuhu võib tuua raamatuid, mida enda riiulisse enam ei soovita, ning leida asemele muud meelepärast lastekirjandust. Kell 15 algab keskuse õues Heili Lindepuu tantsuetendus 7-10-aastastele “Raamat tantsib”.

Kullo Lastegalerii
Mõttemängude austajad saavad ajusid ragistada Kullo lastegaleriis (Kuninga 6), kus toimub gomaoku (ehk viis nuppu ritta) töötuba. Ülal Toompeal, Piip ja Tuut mängumajas (Toom-Kooli 13) näidetakse kell 18 Miksteatri kogupereetendust «Telefonilood». Sissepääs on tasuta.

Botaanikaaed
Botaanikaaeda pääsevad kuni 18-aastased lastekaitsepäeval tasuta. Kasvuhooned on avatud kella 11-18, väliterritoorium 10-20. Kohvik palmimajas töötab 12-18.

Lindakivi kultuurikeskus
Kell 15 ootab Lindakivi kultuurikeskus (Koorti 24) oma väljakule tähistama lastekaitsepäeva lõbusa meelelahutusega. Kohal on batuut ja poni, toimuvad mängud ja loositakse auhindu, esinevad noored hiphopparid, artistid ja DJ-d, osaleda saab käsitöötoas jpm. Sissepääs on kõigile tasuta.

Rotermanni väljak
Kell 19 esineb Rotermanni väljakul bänd Indigolapsed. Lisaks saavad lapsed puhuda megasuuri seebimulle, harjutada žongleerimist, hüpata batuudil ja rallida pedaaliautodega. Alla 15-aastastele kehtib soodushind, allameetrimeestele on üritus tasuta.

Pirita rand
Pirita rannas toimub keskkonnahariduslik perepäev 1.juunil 10.00-14.00 Perepäeva juht on loodussõbralik Nähka, kes kangesti tahab teada, mis looduses ja ümbritsevas keskkonnas toimub ning miks just asjad niimoodi on loodud.
Lisaks on lastel võimalus meisterdada omale tuulelohe ning hiljem rannas seda lennutada. Tore tegevus on ka liivakaartide meisterdamine, miks mitte teha rannas valmis üks tore sünnipäevakaart sõbrale või jõulukaart vanaemale kuuma rannaliivaga? Lisaks on metsaservas aktiivõpperada, kus pisut saab nuputada metsloomade mõistatusi.

TARTU

Reedel, 1. juunil tähistatakse Tartus lastekaitsepäeva ülelinnalise üritusega “Üle läve”. Tegevust jagub kogu päevaks ningtavakohaselt avatakse Tartus lastekaitsepäeval ka kaks uut mänguväljakut.

Lastekaitsepäeva programmi raames on Tartu kesklinn Raekoja platsist kuni Tartu Kaubamajani jaotatud erinevateks maailmadeks, kuhu sisenedes tuleb astuda üle omanäoliste lävepakkude. “Iga päev satuvad nii lapsed kui ka lapsevanemad uutesse situatsioonidesse, näiteks kodust tänavale astudes või last lasteaiast kooli saates. Erinevaid valikuid tehes astub igaüks igal hetkel üle läve,” selgitas lastekaitsepäeva korraldava Lille Maja direktor Hele Riit-Vällik üritusele nime panekut.

Reedel kell 11.40 avatakse lastekaitsepäev raekoja platsilt Tartu Kaubamaja ette suunduva teatetantsuga, mida juhib veoauto kastist linnapea Urmas Kruuse.

Kell 13 toimub Tamme staadionil uue laste mänguväljaku avamine ning kell 14 avatakse uus mänguväljak ka Vaksali pargis.

Kell 13 algab Vilde Tervisekohvikus seminar “Kuidas toetada lapse arengut?”, mis tutvustab erinevaid õpetusi lapse kasvatamisest. Seminari avab abilinnapea Tiia Teppan ning modereerib linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch-Uibopuu. Seminar on kõigile tasuta.

Kell 16 algab Raekoja platsil kontorirottide heategevusjooks Rat Race. Sel aastal kogutakse raha, et toetada Tartu linna andekaid lapsi. Registreeruda saab 31. maini!

Kell 18 algab Olav Ehala filmimuusika kontsert Oskar Lutsu majamuuseumi aias.

1. juunil on Tartus avatud erinevad maailmad

Teatri- ja teadusmaailm. Raekoja platsile püstitatakse teadus- ja teatritelk, kus lisaks AHHAA teadusteatrile saab alates kella 13st näha Tartu linna algklasside ja põhikoolide näitemänguringide etteasteid.

Muusikamaailm. Kaubamaja kõrval asuvas muusikamaailmas astuvad üles mudilas- ja lastekoorid, Muusikakoda, erinevad laulustuudiod.

Tantsumaailm. Poe tänava nurgal asetseval tantsuplatsil näitavad oma oskusi ja teevad erinevate tantsustiilide õpitube mitmed Tartu linna eri tantsustiilide viljelejad.

Tervislik turvamaailm. Turvalisuse ja tervise maailmas on väljas tuletõrje, politsei, kiirabi ja palju muud põnevat.

Spordimaailm. Tegevust pakuvad Tartu linna erinevate spordialade esindajad. Lisaks on uudsena kohal tänavatennis, mida iga uudistaja saab proovida.

Loodusmaailm. Keskkonnateadlikkust arendavad Eesti Roheline Liikumine ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus, 4H ja saab ka ratsutada poniga.

Pärimusmaailm. Kesklinna pargi roheluses saab tutvuda Eesti eri paikkondade rahvamuusika, tantsude ja pärimusega. Kohapeal korraldatakse laulu- ja tantsumänge, lisaks saab igaüks end proovile panna jõu-, osavus- ja mõistatusmängudes. Olemas on ka muinasjutu- ja meisterdamisnurk.

Loovus- ja kunstimaailm. Suures õpitubade telgis saab meisterdada erinevate meistrite käe all. Loovustarendavaid tegevusi ja üllatusi jätkub nii suurtele kui väikestele.

Maailmapäeva maanurk. Anne Noortekeskuse korraldataval Maailmapäeval on põhirõhk maailmakodanikuks olemisel ja kultuuride ühendamisel.

PÄRNU
Lastekaitsepäev Pärnus 2.juunil
Heategevusühingu “Hea Tegu” selle aastane latsekaitsepäeva üritus toimub Pärnus, Kaubamajaka parklas laupäeval, 2. juunil 2012.
Üritus saab avalöögi kell 12.00 ning kestab 6 tundi. Kohapeal on kõigil soovijail võimalus mängida lauajalgpalli, laulda karaoket, joonistada, osaleda teatevõistlustel, puhuda õhupalle lõhki või uudistada operatiivüksuste autosid. Loomulikult ei puudu ürituselt ka batuudid ning lava, kus kogu aeg keegi esineb. Lastekaitsepäeva üritus lõppeb ilutulestikuga!

Lastekaitsepäev Port Arturis
Lastekaitsepäev Port ArturisLastekaitsepäeval 1 juunil 2012 kell 13.00 – 20.00 on kõik oodatud Port Arturisse.
Juba kolmandat aastat korraldab Pärnu Noorte Vabaajakeskus Port Arturi keskuses kogu päeva kestva sündmuse.

Üritus on planeeritud mitte ainult Port Arturis sees, vaid ka lähikonnas asuvates parklates.
Kõik pakutavad tegevused on seotud millegi õppimisega:

• õppefilmid planetaariumis
• muusikute, kunsti, trummi, patsipunumise, meigi, tantsu töötoad
• AHHAA teaduskeskuse töötoad
• pommirühm ja pommirobot
• päästeteenistus oma tehnikaga
• mängida saab WII-d

VILJANDI
Lasekaitsepäeva puhul toimub Viljandis mitmekihiline hommikupoolik.
Lastekaitsepäeva tegemisi alustatakse reedel, 1. juunil kell 11 lastehommikuga, mil saab meisterdada koos muuseumi ja käsitöökoja meistritega. Seiklushimulised saavad asuda teele linnamängule.

Kell 12 esineb nukuteater ning peale seda saab mängida ja võistelda koos Tiigri ning kloun Felixiga.
Puudu pole ka batuut, näomaalingud ning jäätis.Terve päeva jooksul on sissepääs Viljandi muuseumisse, Kondase keskusesse ja vanasse veetorni prii.

Perepäev PIVAROOTSIS 3.juunil.2012
“MTÜ Lastekaitse Liit korraldab kohaliku omaalgatuse programmi toel 3. juunil 2012.a Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses kogupereürituse “Perepäev Pivarootsis”, mis on pühendatud rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamiseks, ning pereväärtuste propageerimiseks kogukondlikul tasandil.

Perepäeva raames viiakse Pivarootsi õppe-ja puhkekeskuses läbi mitmekülgsed õpitoad, kus on võimalik ise luua ja nautida omatehtut, eesmärgiga ärgitada inimesi kokku tulema ja kunsti looma ning õppima uut ja samas meelde tuletama esivanemate käsitöötraditsioone.”

Perepäeval tegevused:

• Rahvalikud sportmängud ja teatevõistlused
• Pivarootsi loodusrajal loodusretk ja -õpe ning maastikul orienteerumine käsi GPS seadme abil
• Pudeliklaasi taaskasutamine ja esemete valmistamine
• Kangastelgedel kaltsuvaiba kudumine ja paela punumine (plaanis punuda kuue lõnga palmik, südametega pael, ponimuse, kördipael, ai ja neljatahuline pael)
• Puuliistul Lõuna-Läänemaa pättide valmistamine
• Politsei tööde ja tegemistega tutvumine
• Tule- ja veeohutuse teemaline vestlus
• Ülevaate esmaabi andmisest ja teadmised, kuidas käituda toimunud õnnetuse puhul
• Metsatelgis viiakse läbi põnev töötuba
• MTÜ Lastekaitse Liit tutvustab oma tegevusi ja programme, ning jagab kasulikke infomaterjale

Kui tead, et kuskil toimub veel miskit põnevat, jäta teade siia kommentaariumisse.

Allikas: pealinn.ee/ lastega.ee 

Suve alguse koolivaheajal (11.-15. juunini) ootame 7-10 aastaseid lapsi raamatumaailma seiklema. Tegutseme koos kella 11-13. Loeme ette, meisterdame, lahendame ülesandeid ja mängime ning mõistatame. Kel rohkemaks jaksu, saab pärast jääda pööningule raamatut lugema või ka lauamänge mängima.

Ühe päeva tasu on 1 euro, mida saab tasuda kohapeal sularahas. Kuna kohtade arv on piiratud, palume etteregistreerida katrin@elk.ee.

Võtke sõbrad kaasa ja tulge raamatuseiklustest osa saama!
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73, Tallinn

2011. aastal toimus 51 elektrist põhjustatud õnnetust, milles hukkus 2 ja vigastada sai 49 inimest. Vanuserühmas 0-19 aastat toimus kõigist õnnetustest 27%, neist kõige rohkem alla kümneaastaste lastega. Kõige enam toimus õnnetusi suvekuudel, kirjutab Jaanus Tiisvend Elektrilevist.

Et õige käitumise korral on pea kõik elektriohud välditavad, on iga toimunud õnnetus üleliigne. Elektrilevi ehk endise Eesti Energia Jaotusvõrgu töötajad koolitavad juba mitmendat aastat järjest õpilasi maakondlikes ohutuslaagrites. Nagu näitab laagritest saadud tagasiside, on laste teadmised elektriohtudest veel üsna napid.

Kui elektriohutus ei tundu lastele tavaliselt kõige atraktiivsem teema, siis pea alati köidavad tähelepanu hoiatavad näited.

Möödunud aasta üks traagilisemaid elektriõnnetusi toimus 15-aastase poisiga, kes ronis alajaama katusele Tartumaal. Raskeid vigastusi põhjustas hulljulge ja mõtlematu käitumine – poiss võttis sõpradele mulje avaldamiseks kinni alajaama isolaatoritest ja sai elektrilöögi. Aastaid tagasi jäi alajaamas mänginud poiss elektrilöögi tõttu ilma näppudest, surmaga on lõppenud juhtumid, kus laps on läinud tormiga allakukkunud elektrijuhtmeid puutuma.

Alajaamad või elektrikilbid võivad lahti jääda pahatahtlike inimeste või metallivaraste tegevuse tagajärjel ja seetõttu tuleb lapsi õpetada, et ka lahtistest elektriohu märgiga ustest ei tohi mitte mingil juhul sisse minna. Sel kevadel on metallivaraste tegevus ja elektriobjektide rüüstamised taas hoogustunud, mis võib ohtu seada uudishimulikud lapsed.

Mahakukkunud juhtmele ei tohi läheneda

Kui tuule tõttu on katki läinud elektriliin, ei tohi sellele mingil juhul läheneda. Mahakukkunud voolu all oleva juhtme lähedal on maapind pinge all ja sellele astudes võib saada eluohtliku elektrilöögi.

Ka tänavustes laagrites kordus praktilises harjutuses sageli viga, kus lapsed püüdsid mahakukkunud elektrijuhtme tõttu voolu alla jäänud inimest puutoikaga abistada. Tegelikult ei tee väljaõppeta inimene vahet madalpingevõrgu liinil, kus kannatanut tohib sedasi aidata, ja keskpingevõrgu liinil, kus see on eluohtlik. Seetõttu võib appi minnes kannatanute hulk hoopis suureneda. Puust harjavarre või mööblijupiga võib kannatanu juhtmest vabastada kodus, kuid mitte õues, kus vooluvõrgus tegemist suurema pingega.

Kõige kindlam on lastele rõhutada, et mahakukkunud juhtmele ei tohi lähedale minna ja kui laps märkab mahakukkunud elektrijuhet, tuleb sellest eemalduda rahulikult jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata. Ei tohi teha tavalisi kõnni- ega jooksusamme, mis võivad põhjustada eluohtlikku sammupinget. Kui juhe ka pidevalt pinge all ei ole, võib spetsialist teha lülitamisi distantsilt – seega on kukkunud juhtme läheduses viibimine äärmiselt ohtlik ja sellest tuleb kindlasti hoida kaugemale kui 8 meetrit. Kukkunud juhet märgates tuleb sellest teada anda vanematele, kes saavad helistada 1343. Kannatanu abistamiseks saab laps või teismeline teha kõige rohkem seda, et helistab kiirelt häirekeskusesse 112.

Lastele tuleb ka selgitada, et elektriliinide läheduses on ohtlik mängida. Palli või tuulelohe tabamuse tõttu võivad liinijuhtmed kokku minna ja vigastuda, mis põhjustab elektrikatkestusi või ka liini katkiminekut. Juhtmete kokku lüües võib pritsida liinilt ülikuuma alumiiniumi.

Elekter ja vesi ei sobi kokku

Kodus on lastega õnnetusi tekkinud olukordadest, kus katkised või katmata pingestatud osadega elektriseadmed või -juhtmed on lapsele kättesaadavad. Ohtu kujutavad ka isevalmistatud elektriseadmed, näiteks isetehtud pikendusjuhtmed.

Traagiliselt võivad lõppeda juhud, kui elektriseadmeid kasutatakse selleks mitte ettenähtud kohtades. Kuna vesi juhib elektrit, tuleb elektriseadmete kasutamisel niisketes ruumides – vannitoas, köögis, keldris või garaažis – olla eriti ettevaatlik. Mingil juhul ei tohi niisketes ruumides kasutada pikendusjuhtmeid, mis võivad näiteks põrandal veega kokku puutuda. Paraku ei olegi see aga nii haruldane, et pesuruumi niiskel põrandal vedelevad pikendusjuhtmed, mis toidavad näiteks pesumasinaid.

Kurb näide on tuua aastaid tagasi toimunud juhtumist, kus vannituppa paigaldatud elektriradiaatorist sai elektrilöögi kuueaastane poiss, kes selle tagajärjel hukkus. Ränga tagajärje põhjustas valedes tingimustes kasutatav elektriseade. Elektriohutuse rusikareegel on, et samal ajal elektriseadme tarvitamisega ei tohi kasutada vett ega viibida voolava vee juures. Seega ei tohi elektriseadmeid, näiteks fööni või pardlit, kasutada vannis või duši all olles. Täiesti vale oli ühe laagris osalenud lapse kirjeldatud näide – vannis olles kasutas ta mobiilitelefoni, mida parajasti seinakontaktist laadis. Seda ei tohi kindlasti teha. Samuti ei tohi tulekahju puhul voolu all olevat seadet kustutada veega.

Lihtne põhitõde, mis lastele meenutamist vajab, on ka see, et lambipirni ei tohi vahetada ilma lülitist voolu väljalülitamata. Keerates võib pirn puruneda ja sisselülitatud voolu korral käes plahvatada võib saada elektrilöögi.

Räägi lapsele elektriohtudest järgmist:

• Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga
• Ära mängi elektriliinide juures
• Ära torgi elektriseadmeid ega puutu juhtmeid
• Ära kasuta elektriseadmeid vee läheduses
• Tulekahju korral ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega
• Elektriõnnetuse korral ära lähene voolu all olevale kannatanule, vaid helista 112
• Maha kukkunud elektrijuhtmest hoia nii kaugele kui võimalik

Kui märkad maasolevat elektrijuhet, eemaldu sellest jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata või hüppa rahulikult eemale kaks jalga koos. Igal juhul ei tohi liinist eemale kõndida või joosta, sest nii võib tekkida sammupinge.

NB!Mahakukkunud elektrijuhet või lahtist alajaama ust märgates helista 1343

Allikas: www.elektrilevi.ee

Selle aasta mais registreeriti rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1199 sündi, neist 635 poisslast ja 564 tütarlast. Kaksikuid sündis 21 paari ning registreeriti ka kahtede kolmikute sünd.

Mais olid populaarsemad eesnimed poistele: Robin, Robert, Sander, Erik, Maksim, Kaspar, Markus, Marten, Martin, Nikita, Oliver, Romet ja Sebastian. Tüdrukutele pandud populaarsemad nimeks: Sofia, Maria, Laura, Arina, Elisabeth, Emma, Mia, Viktoria, Aleksandra, Alisa, Kirke ja Lisette.

Mais registreeriti: Tallinnas 425, Tartumaal 167, Harjumaal 148, Ida-Virumaal 100, Pärnumaal 59, Lääne-Virumaal 59, Viljandimaal 58, Võrumaal 34, Saaremaal 31, Järvamaal 28, Raplamaal 27, Valgamaal 19, Põlvamaal 19, Jõgevamaal 14, Läänemaal 10 ning Hiiumaal 1 lapse sünd.

Parim viis on alustada isikliku hügieeni põhitõdedega võimalikult vara, siis kui laps on alles väike ja õpialtis. Tõenäosus, et sinu kümneaastane rutiinselt kaks korda päevas hambaid peseks on suurem, kui oled seda õpetanud maast madalast. Luba lapsel vaadata näiteks kuidas sa ise hommikuti ja õhtuti hambaid ja käsi pesed, dushi all käid ja enda hügieeni eest hoolitsed. Lapsed õpivad ja jäljendavad oma pereliikmeid.

Võid teha värvilise postri, lisades sinna igapäevased tegevused, mida laps rutiinselt tegema peaks. Kasuta kleepse tehtud tegevuste premeerimiseks. Päevast päeva neid ülesandeid täites kinnitub selline mudel ning varsti teevad nad seda iseenesest mõistetavalt.

Õpeta lastele kätepesu, mis kestaks vähemalt 30 sekundit sooja jooksva vee all. Korralik kätepesu aitab ära hoida bakterite levikut ja ennetada nakkuseid. Võid osta koju meeldiva lõhnaga seepe, et seebipesu mõnusamalt sujuks. Eriti tähtis on käte pesemine enne söögi tegemist ja sööma hakkamist. Käsi tuleb kindlasti pesta ka pärast tualetis käimist, muidu kanname edasi kõik need bakterid, mis meil soolestikus elavad. Käsi tuleb pesta alati pärast õues käimist.

Seleta lapsele, kui oluline on suuhügieen. Lase tal valida endale sobiv hambapasta ja hambahari. Õpeta puhastama ka keelt ja regulaarselt puhastama hambaniiti.

Hoia asju lihtsatena. Võid ju oodata, et laps käiks vannis või dushi all, peseks hambaid ja kannaks puhtaid riideid, kuid ära eelda, et ta neid asju kogu aeg meeles peab. Sinu kohus on positiivselt juhendada ning tema oskusi lihvida.

Tee vanniskäimine lõbusaks. Laulge laule ja mängige vannis mänguasjadega. Õpeta lapsele puhtust läbi nalja ja rõõmu.

Imiku ja väiksema lapse vannitamist ära jäta liiga hilja peale. Laps on väsinud ja ta võib ainuüksi selle tõttu pesemisse trotslikult suhtuda.

Ära arvusta ega kritiseeri last. Pigem julgusta teda hügieeni eest paremini hoolt kandma.

Suhtu positiivselt. Ära karda lapsega rääkida isiklikust hügieenist nagu kehalõhn või halb hingeõhk. Ja ära unusta, sina oled eeskuju!

Refereerides Õpetajate Lehest artiklit,  milles Tabasalu Tibutare lasteaia õppealajuhataja ja Tallinna pedagoogilise seminari alushariduse ja täiendusõppe lektor Kaire Kollom räägib koolivalmidusest (Õpetajate Leht,  2. september,2011). Artikli peateema on see, et lapsevanemad on sageli hirmul sellepärast, kuidas nende esimese klassi lapsed koolis hakkama saavad ja mis nendega seal juhtuma hakkab. Elu näitab aga, et kui lapsevanem on oma lapsukest ette valmistanud kooliminekuks alates tolle sünnist, on kõik korras. Mida see tähendab?

LUGEMINE

Loomulikult tekib vanematel suur hirm, kas tema laps oskab ikka piisavalt lugeda ja õigustatud on küsimus, kas ta peab oskama seda teha, kui kooli läheb. Siin rõhutab Kaire Kollom, et lapsel on loomulikult koolis lihtsam, kui ta juba oskab lugeda. Sageli leidub lasteaias hulganisti neid, kes veerivad. Kuid  lugemise soravusest ja kiirusest olulisem on see, kas laps saab ka loetu mõttest aru. Niisiis on olulisel kohal funktsionaalne lugemisoskus.

ARVUTAMINE

Arvutamisoskuse kohta väidab Kaire Kollom, et 12 piires liitmine ja lahutamine võiks selge olla, sest kui see oskus on käpas, siis suuremate arvudega on lihtsam opereerida. Oluliseks peab Kollom matemaatilise kirjaoskuse juures selle seotust eluga – poes hakkama saamine, retseptide lugemine jne.

SOTSIAALSED OSKUSED

1. klassi laps peab olema teataval määral iseseisev. Artikli sisust kõrvale kaldudes üks drastiline näide. Ühe artikli kommentaaris (tegu oli ühe õpetajate palkasid puudutava looga) kirjutas lasteaiakasvataja, et ta peab näiteks päris suurte laste pepusid pühkima, pärast seda, kui laps on kakal käinud. Lapsuke põlgab oma kakast peput ja kardab käsi määrida.

See on muidugi üks äärmuslik näide, aga sotsiaalsed oskused, lapse iseseisvuse aste on kooli minekul tähtsal kohal küll. Vajaminevate oskuste hulgas, mida Kollom soovitab arendada, on järgmised:

• Riidesse panemine ja lahtiriietumine. Laps peab seda harjutama  maast madalast ja mitteviitsimine peaks olema taunitav.
• Koolitee läbikäimine koos lapsega, et laps ei satuks hätta, kui lapsevanemal pole mingil hetkel lihtsalt võimalik talle kooli vastu sõita. Millalgi  peab ta ju ka üksi hakkama kooliteed läbima.
• Ukse lukust lahtikeeramine ja ukse lukustamine. Lapsel võiks lasta harjutada seda oskust  erinevate lukkude ja võtmetega.
• Kella tundmine. Lapsega tuleks seda õppida, et tekiks ajast arusaamine.  Siin sobib näiteks lastesaate alguse kellaaja koos jälgimine, koogi ahjus küpsemise aja  teatamine lapsele jne.
• Lihtsa söögi valmistamine. Et laps ei istuks kodus näljasena, kuni vanemad töölt tulevad ega tarbiks liigselt krõpsusid ja hamburgereid, on mõistlik teda õpetada võileibu valmistama ja näiteks mikrolaineahjus toitu soojendama. See, et laps köögis võib mõnikord emadele katastroofilist kaost tähendada, ei tohiks olla probleem. Iseseisvus ikka ennekõike!

Tihti jäävad lapsed Kollomi sõnul hätta seetõttu, et lapsevanemad tahavad kogu aeg asju nende eest ära teha. Nii aga iseseisvust ei harjutata. Ka laste hurjutamine teemal, et „mis siis saab, kui kooli lähed, seal ei tee keegi seda sinu eest“, pole tulemuslik, vaid võib pigem koolihirmu tekitada. Lapses võiks harjutada oskust iseseisvalt otsuseid vastu võtta.

MIDA TEHA KOOLIHIRMUGA?

Soovitatav on rõhutada lapsele, et kool on tore koht, kus laps saab targemaks ja saab endale häid sõpru. Ärgitada tuleks julgust kohe küsida õpetajalt, kui pole mingist asjast aru saanud. Kuigi artiklis pole sellest juttu, aitab kindlasti ka eelkoolis käimine, kuid kõigil lastel pole seda võimalust.

MIDA TEHA KOOLIKIUSAMISEGA?

Koolikiusamisest ei saa üle ega ümber. Kollom sõnab, et juba lasteaias tekivad need probleemid ning siin sõltub palju lasteaiakasvatajatest, kas nad suudavad rühmas kiusamist vältida või mitte. Kiusatakse erinevaid lapsi, neid, kes võib-olla pole oma oskustega samal tasemel kui kaaslased. Kindlasti aitab last see, kui temaga võimalikult palju rääkida igasugustel teemadel ja harjutada teda avatult vestlema oma muredest ja hirmudest. Kindlasti aitab aga last see, kui ta teab, milles ta on tugev. Oma tugevusi rõhutades saab laps nõrgemaid kohti kompenseerida. Hea, kui juba lasteaias kasvatajad aitaksid lapsi sel moel, et rõhutavad nende nõrkuste asemel hoopis  tugevusi.

Niisiis – lapsevanemad,  ei tasu arvata, et üksnes viimane aasta enne kooli on otsustava tähtsusega. Kooliminekul saavad parema stardipositsiooni lihtsalt need lapsed, kellega on kodus kogu koolile eelneva aja vältel piisavalt tegeldud.

20.-21. juulil toimub konverents “Lasterikkus- Kas tõeline rikkus?”
Osale konverentsil “Lasterikkus – Kas tõeline rikkus?”

Eesti Lasterikaste Perede Liit koostöös Euroopa Lasterikaste Perede Konföderatsiooniga korraldab Tartus 20.-21. juulil rahvusvahelise konverentsi “Lasterikkus – Kas tõeline rikkus?”.

Konverentsi eesmärk on avardada teadmisi ja arutleda lasterikaste perede käekäigu üle kogu Euroopas. Lisaks edendada lasterikaste perede ja peredes kasvavate laste võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks.

Ettekannete ja diskussioonide käigus leiab vastused küsimustele:

• mida tähendab lasterikkus kaasaja Eesti ja Euroopa ühiskonnas?
• kuidas elavad lasterikkad pered?
• millised on nende perede rõõmud ja mured?
• millised on riiklikud arengud laste ja perede toetamisel Eestis?
• milline on lasterikaste perede roll Eesti inimarengus?

Sõna saavad teiste seas sotsiaalteadlane Marju Lauristin, ÜRO Lapse Õiguste komitee liige Maria Herzog, majandusteadlane Andrus Arrak ning poliitikauuringute keskuse PRAXIS töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Pirjo Turk. Konverentsi täpse ajakavaga on võimalik tutvuda siin.

Toimumiskoht: Tartus Dorpati konverentsikeskuses 20.-21. juulil. Konverentsile on võimalik registreerida Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel.

Rahvusvaheline konverents “Lasterikkus – Kas tõeline rikkus?” toimub Euroopas viiendat korda. Eestis leiab konverents aset esmakordselt. Konverentsi korraldajateks on Eesti Lasterikaste Perede Liit ja Euroopa Lasterikaste Perede Konföderatsioon.

Lisainfo:
Aage Õunap
President
Eesti Lasterikaste Perede Liit
GSM: +372 55 535 482
E-mail: aage@hot.ee

Unusta kõik, mida armastad ja tead rannas olemisest. Beebi või väikelapsega koos rannas olek muudab nii mõndagi tavapärasest rannapuhkusest. Ta sööb liiva ning tüdineb paigal olemisest, kui piisavalt temaga ei tegele.

Aga ära muretse, tegelikult pole asi nii hull! Alljärgnevalt on mõned soovitused, kuidas beebiga rannas hakkama saada, et terve pere seda naudiks.

Päevituskreem
Ära unusta enne randa minemist kreemitada (vähemalt 15 SPF) kogu oma pere. Soovitatav on seda teha 30 minutit enne päikese kätte minekut. Ära unusta kreemitamast ka selliseid kohti nagu: nina, otsaesine, põsed, kõrvad ja õlad. Rannas olles kreemita iga kahe tunni järel või siis kui kokkupuude on olnud veega.

Peakate ja päikeseprillid
Peakate on rannas lausa kohustuslik. Nii suurel kui väikesel. Nii noorel kui vanal. Väiksematel lastel on eriti head kübara/nokatsi stiilis mütsid, mis katavad nii otsaesist kui kukalt. Päikeseprillid on soovituslikud. Beebidele ja väikelastele on olemas spetsiaalsed, kummiga prillid.

Riietus
Ma tean, pisikesed rannalised  näevad nii nunnud välja nendes moodsates ja ilusates ujumisriietes. Aga kui tegemist on juba kõndiva või eriti kiirelt roomava lapsega on oluline, et suudaksid teda jälgida. Mida erksamates toonides ujumisriideid laps kannab, seda lihtsam on teda üles leida nii sul kui vetelpäästjal.

Nõuanne: Osta või tee ise lapsele käepael, millel on kirjas tema nimi ja sinu telefoninumber. Kui ei ole võimalust käepaela teha, kanna kaasas veekindlat markerit, millega saad vajalikud andmed lapse käe peale kirjutada.

Väldi tipptundi
Randa minekuks sobib kellaaeg 9.30-12.00.  Seda mitmel põhjusel. Rannas on vähem inimesi hommikul kui lõunaajal. Samuti annab võimaluse lihtsamalt lapsi jälgida ja päike pole nii tugev kui keset päeva. Boonuseks on veel see, et saad lapsed lõunasöögi ajaks koju ja väiksemad magama.

Nõuanne: Võta kaasa karbiga kergemaid snäkke ja piisavalt vett, et vältida tühjast kõhust tingitud jonnituure. Samuti võid kotis hoida ka üllatusmänguasju, mida pakkuda siis kui olukord hakkab kontrolli alt väljuma ja vaja tähelepanu eemale juhtida.

Augu kaevamine
Liiva sisse augu kaevamine pole pelgalt ainult lastele. Kui sa aitad oma lastel kaevata liiva sisse auku, veedavad nad seda veega täites lõbusalt aega. Mis jätab sulle võimaluse nautida päikest. Juba istuv beebi saab oma väikese mini-ookeani, kus sees vett pritsida. Nii ei pea sa iga 5 minuti järel tagaajamist mängima.

Telk rannas
Telk pole ainult matkamiseks. Seda on hea kaasa võtta ka randa, kus pisemad päikese eest peitu saavad pugeda ja vahepeal väikese uinaku teha.

Nõuanne:Ära jäta last valveta. Ole kindel, et telk on varjulisemas kohas ja mitte suletud. Samuti veendu, et randa kuhu lähed, on telgi ülespanek lubatud.

Snäkid ja jook
Paki kaasa erinevaid kergemaid snäkke. Randa kaasa võtmiseks sobivad küpsised, puuviljad, juurviljad ja kergemad võileivad. Ära unusta võtta ka juua. Parim janukustutaja on ikka vesi.

Nõuanne: Päev enne randa minekut pane sügavkülmikusse plastikpudelid vee ja mahlaga. Hommikul tõsta need aga tava külmikusse. Enne minekut, tõsta pudelid kotti koos kaasa võetud toiduga. Nii hoiad joogi jaheda ja kaasa võetud snäkid värskena. Ps. Ära unusta ka omale sööki kaasa võtmast.

Maisitärklis
Võta kaasa väikese kotikesega maisitärklist ja meigipintsel. Maisitärklis imab ideealselt rasuselt nahalt kleepuvad liivaterad. Pintselda enne söömist ja koju minemist lapsel käed ja keha. Usu, see töötab!

Ära jäta pakkimist viimasele minutile
Kui plaanid randa minekut koos perega, siis ole varustatud vajaminevate asjadega. Alusta pakkimist eelmisel päeval, nii võid kindel olla, et midagi olulist maha ei jäta. Kontrolli üle, et kaasas oleksid lastele vahetusriided, päevituskreem, niisked salvrätid ja maisitärklis (vt ülespoole). Hea kui kaasas on piisavalt randa sobivaid mänguasju,rannalina, rätikud, päikesevari või telk, peakatted, esmaabivahendid (plaaster,desinfitseerimis vahend), päikeseprillid ja loomulikult käepael lapse ja vanemate andmetega. Kaasa võid veel võtta sularaha, juhuks kui jäätise isu peale peaks tulema või lastele tegevust vaja pakkuda.

Ps.Ära snäkke ja veepudeleid unusta külmkapist kaasa haarata!

Kui sul on veel soovitusi, mida teistega jagada, siis jäta siia jälg!

Tänavu juunis registreeriti 1186 sündi.

Tänavu juunis registreeriti rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1186 sündi, neist 617 olid poisid ja 569 tüdrukud.

Kaksikuid registreeriti 24 paari. Neist üheksa paari olid poisid, kaheksa paari tüdrukud ning seitse olid segapaarid.

Lisaks sündisid ka ühed kolmikud.

Tallinnas registreeriti 439, Tartumaal 168, Harjumaal 141, Ida-Virumaal 90, Pärnumaal 75, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 35, Võrumaal 34, Põlvamaal 30, Järvamaal 27, Raplamaal 26, Saaremaal 23, Läänemaal 18, Valgamaal 16, Jõgevamaal 15 ning Hiiumaal kolme lapse sünd.

Allikas: vorumaateataja.ee

1. klassis vajalikud koolitarbed ja esemed võivad kooliti veidi erineda. Oleme kokku kogunud vanemate ja erinevate koolide soovitused ja koostanud vajalike koolitarvete nimekirja.
Kindlasti tasub ostlemist rahulikult võtta ja vähem vajalikud esemed soetada jooksvalt kooliaasta alguses, siis kui õpetaja omapoolsed nõuanded juba jaganud on.

• Õpilaspäevik – Paljudel koolidel on olemas kooli oma päevik, mida saab soetada kooli alguses. Tavaliselt sisaldab see infot koolis toimuvatest tegevustest ja tähtpäevadest.
• Mugav koolikott – kindlasti peaks enne soetamist koolikotti proovima, et veenduda selle sobivuses ja kvaliteedis. Eesti kliimat arvestades võiks kott olla  veekindel või vähemalt kaitsekilega. Ranits võiks olla tugeva (kõva põhjaga) aluse ja seljatoega, nii seisavad vihikud sirged. Hea kui on veel võimalikult kulumiskindel, rohkete helkuritega ja ergonoomiline.
• Õpilaspileti kaaned
• Klapp-pinal – soovitatavalt igal pliiatsil oma kinnitus
• Harilikud pliiatsid – teritatavad, 2 tk ning soovitatavalt pliiatsi õigeks hoidmiseks kolmnurkse kujuga
• Pliiatsiteritaja – kogujaga on mugavam ning tekib vähem sodi
• Kustutuskumm (pehmem)
• Värvipliiatsid – vähemalt 12 värvi
• Viltpliiatsid
• Rasvakriidid – 12 värvi
• Õlipastellid
• Joonlaud -lühike pinalisse ja 30 cm koolis kasutamiseks
• Pulgaliim -keskmise suurusega
• Käärid
• Värvipaberid – A-4 formaadis, soovitavalt mõlemalt poolt värvilised). Paberid peaksid olema kindlasti mapis
• Guaššvärvid – 12 värvipurki karbis, oluline, et valge värv oleks olemas ja mitte neoonvärvid
• Guašipintslid – erinevad suurused
• Lauakate – suuruses umbes 1m x 1m
• Põll – käelise tegevuse tundidesse, et riided ikka puhtaks jääksid
• Paljunduspaber- A4, 500 lehte (tee kindlaks, kas sinu lapse koolis on see nõutud)
• Veetops- kaanes oleva auguga, plastmassist
• Paberkäterätik- 1 pakk
• Plastiliin – kindlasti mitte neoonvärvid
• Joonistuspaber – A3 (40 lehte) ja A4 (40 lehte)
• 16-joonega vihikud- joonitud vihikud-nii sise- kui ka välisäärega (tee selgeks , millised joonimisnõuded on koolis kehtestatud)
• Abijoonega vihikud
• Ruudulised vihikud- võiks olla nii suure kui väiksese ruuduga
• Valge vihik
• A4 formaadis mapp – lisamaterjali ning kontrolltööde jaoks.
• A3 formaadis mapp- kunstitööde jaoks
• Liikuv aabits -ei ole vajalik igas koolis. Uuri enne koolist järele selle vajalikkus
• Vahetusjalatsid – soovitavalt jalasõbralikud ning põrandaid mitte määrivad sandaalid, nimed sisse! Riidest vahetusjalatsite kott nagisse riputamiseks
• Võimlemisriided- lühikesed ja pikad,vastavalt hooajale
•  Spordijalatsid – ketsid, tennised või sisemängujalatsid, non- marking tallaga
• Ümbrispaber ja/või kileümbrised õpikutele, töövihikutele ja vihikutele – need on soovitatav soetada siis kui laps on õpikud kätte saanud.

NB! Kõikidel lapse asjadel ( vihikud,pinal, veetopsid, jalanõud,riided, koolikott, joonlauad, pliiatsid jne) peaks olema lapse nimi peal! See välistab asjade rändamise ning annab võimaluse kiirelt oma asjad tagasi saada.

NBB! Kliki siia, et nimekiri poodi kaasa printida!

Internetis on müügil spetsiaalsed nimesildid, mida saad riietele ja jalanõudele sisse triikida/kleepida.

Millised koolitarvete nimekirja said sina koolist? Kas ühtib antud nimekirjaga või hoopis erineb oluliselt. Jäta jälg kommentaariumisse.

Foto:Dreamstime

Unicefi andmete kohaselt kannatab 12,4 protsenti Eesti lastest puudust, st et iga kaheksas laps kannatab majandusliku puuduse all. Peamiselt on kannatajaks lapsed, keda kasvatab vaid üks vanem.

Unicefi statistika kohaselt kuulub laps puudustkannatajate hulka, kui elab leibkonnas, mis ei suuda endale lubada vähemalt kahte järgnevatest tingimustest:

•  kolm söögikorda päevas;
• vähemalt üks liha, kana või kala (või taimetoitlastele sobivat alternatiivi) sisaldav söögikord päevas;
• värsked puu- ja köögiviljad iga päev
• eakohased ja laste teadmistele vastavad raamatuid kodus (v.a õpikud);
• vabas õhus kasutatavad hobivahended (jalgratas, rulluisud vms);
• korrapärane harrastus (ujumine, muusikariista mängimine, osalemine noorteorganisatsioonides vms);
• siseruumides kasutatavad mänguasjad (vähemalt üks lapse kohta, sh õpetlikud mänguasjad väikelastele, klotsid, lauamängud, arvutimängud vms);
• raha tasulistel kooliekskursioonidel ja -üritustel osalemiseks;
• vaikne, piisavalt suur ja piisava valgustusega koht õppimiseks või koduste ülesannete tegemiseks;
• internetiühendus;
• uued riideesemed (s.t kõik ei oleks ostetud/saadud kasutatult);
• kaks paari sobiva suurusega jalatseid (sh üks paar, mis sobib igasuguste ilmastikutingimuste korral);
• võimalus aeg-ajalt sõpru külla mängima ja sööma kutsuda;
• võimalus tähistada pidulikke sündmusi (näiteks sünnipäevad, nimepäevad, usuga seotud sündmused jms).

Kas sa nõustud Unicefi poolt kirjutatud tingimustega?

Allikas: www.unicef.ee/ Tarbija24.ee

1. Võimalusel tutvuge kooliteega enne kooli algust, kõndige koos teekond läbi. Rääkige läbi võimalikud ohuallikad liikluses. Kuidas käituda, kui ta jääb bussist maha või on eksinud. Mis saab siis kui tulevad plaanivälised muutused. Tehke nii-öelda proovipäev, koos varajase ärkamisega ja hommikuste protseduuridega.
2. Mobiili ostes olge veendunud lapsesõbralikkuses ning püüdke mitte koormata telefoni liigsete mängude ja meelelahutusega. Hea kui telefon ei oleks väga hinnaline. Siis ei paku see huvi pahalastele.
3. Ärge pange last esimesel poolaastal liiga paljudesse treeningutesse. See väsitab last liigselt.
4. Võimalda lapsele kodus üks rahulik ja vaikne nurgake, kus ta saab segamatult koolitükke teha. Kindlasti ei tohiks ruumis olla televiisorit ega muid elektroonilisi vidinaid.
5. Taga lapsele 10-11 tunnine ööuni. See on väga tähtis koolilapse arengus.
6. Esimesed aastad koolilapse elus on otsustava tähtsusega. Et lapsest kasvaks enesekindel ja õpihimuline laps on oluline, et õppimise ajal on tema kõrval täiskasvanu. Õpetage teda õppima, julgustage teda ebaõnnestumise korral ja kiitke saavutuste eest. Kui tunned, et oled hädas siis pöördu klassijuhataja, koolipedagoogi või logopeedi juurde.
7. Seadke sisse kord, mis ajal peab olema laps külast kodus. Kui kauaks võivad klassikaaslased ja sõbrad külla tulla koolipäevadel. Liigne melu võib olla väsitav.
8. Ole aktiivne suhtleja klassikaaslaste vanematega. Omavaheline lävimine lapsevanemate vahel aitab ka lastes ühtekuuluvustunnet tekitada.
9. Aruta koos lapsega läbi tema päevakava. Leidke aeg, millal oleks kõige sobivam aeg koduseid ülesandeid teha. Tehke täpne päevakava, mida tal oleks kerge jälgida ja meeles pidada.
10. Harjutage koos koolikoti lahtipakkimist ning kui kodutööd tehtud, pange järgmise päeva kooliasjad valmis. Nii saab laps harjumuse asjadel korda hoida ja mitte jätta asju viimasele minutile. Sama kehtib ka järgmiseks päevaks riiete valmispanekul. Harjumused saavad ju alguse meie lapsepõlvest.
11. Tunne huvi, kuidas lapsel koolis läheb. Uurige, kuidas ta kirjeldab oma klassikaaslasi. Küsi õpetajalt, milline su laps on koolis. Innustage last murede korral õpetaja poole pöörduma.
12. Õpetage lapsele raha väärtust ja õigeid valikuid tegema. Ahvatlused on kerged tulema koolipuhvetis või kodu lähedal asuvas poes.
    Ps.Hea idee on lapsele pakkuda võimalust hoitud raha pealt intressi teenida. Näiteks kui ta saab nädalas taskuraha 3 eurot, siis on tal võimalus järgmisel nädalal saada 0,50 eurosenti lisaks kui see tal veel alles on. Nii õpib laps oma raha hoidma ja vähem kulutama.
13. Ärge unustage, et 1.klassi laps on veel LAPS ja tahab ka mänguaega. Võimaldage seda talle.

Allikas: Erinevate allikate põhjal

Selline näeb välja turvarihmadega Bumbo iste. Foto: Ivillage.co.uk

Ameerika Ühendriikides võetakse tagasi ligikaudu neli miljonit Bumbo beebi-istet, sest üha enam on tulnud kaebusi imikutega juhtunud õnnetusjuhtumite kohta.

Alates 2007. aastast on juhtunud imikutega ligikaudu 50 õnnetust.

Ligikaudu miljon Bumbo tooli võeti müügilt tagasi juba 2007. aastal, et lisada neile hoiatussilte, sest vaatamata kasutusjuhistele tõstsid lapsevanemad imikut koos beebi-istmega kõrgele pinnale, kas lauale või diivanile.

Tootja on leidnud lahenduse, kuidas iste turvalisemaks muuta. Nad on lisanud istemele turvarihmad. Siiski ei tohiks imikut tooliga kõrgemale kui põrandapind panna, kinnitab tootja Bumbo International of South Africa.

Ilma rihmadeta Bumbo istmed eemaldatakse Ühendriikides müügilt ning neid enam kasutada ei soovitata.

Iste on mõeldud beebidele, kes veel ise istuda ei oska. Samas ei tasu seda istet  liiga vara kasutusele võtta, see võib liigselt selga väsitada.

Bumbo iste on hinnatud ka Eesti lastevanemate poolt.

Millised kogemused on sinul Bumbo beebi-istmega?

Allikas: Ivillage.co.uk

Millist koolikotti osta, kui hinnaline see peaks olema? Milline  koolikott on lapse rühile ohutu? Milline koolikott peab vastu kauem kui pool aastat? Need küsimused vaevavad pea kõiki lapsevanemaid.

Terviseameti andmetel on koolikoti raskuseks koos sisuga lubatud 1.-3. klassi õpilastel kuni 3 kg, 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 ja 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kilo.

Koolikoti mõju lapse lülisambale

Tunnustatud taastusraviarsti Tiit Ilvese sõnul kannatab üha enam kooliealisi lapsi  seljavalude ja seljavigastuse all, mis on põhjustatud lülisamba ülekoormusest. “Seljavalud ei teki ühe päevaga vaid hiilivalt. Esmalt muutub lapse rüht halvemaks, tekib kiire selja väsimine ja seejärel alles selja- või kaelavalud.”

Vaatamata erinevatele soovitustele ja nõuannetele ei ole õnnestunud märkimisväärselt vähendada ülekoormust laste lülisambale. Septembrist alates on trammis, trollis ja bussis näha nii õpilasi kui ka tudengeid, kes kannavad seljakotti ühe õla peal või kasutavad hoopis üleõlakotti. Taastusraviarsti kinnitusel võivad nii liiga raske kui ka valesti kantud kott alguses panna selja valutama, ent lõpuks tekitada ka tõsiseid terviseprobleeme, sest lülisammas kannatab ülekoormuse all peaaegu igal koolipäeval. Seetõttu manitseb ta, et lülisamba haiguste ärahoidmisel on tähtis rühivigade ennetamine juba lapseeas.

Kuigi paljud arstide soovitused tunduvad üldist laadi, mängib lapse tervislik elurežiim siiski väga tähtsat rolli. Lapse ja nooruki arengus on oluline koolitöö ja puhkuse vaheldumine, kus esmatähtis on piisav uni.

Normaalseks arenguks on vajalik ka tervislik toitumine, kehaline aktiivsus ja sport, mis on kohane lapse vanusele ja tema kehaehituse eripärale.

Koolilapse õppimiskoht kodus peab samuti toetama tema arengut, see tähendab sobiva kõrgusega tooli ja lauda ja head valgustust. Oluline on ka õige istumisasend. Tiit Ilves soovitab istudes asetada põlved ja puusad 90 kraadise nurga alla. Lapsevanematel tasub tooli valimisel jälgida, et sellel istudes oleks toetatud lapse nimmeosa ehk alaselg.

“Suurimad lülisamba tervise ohustajad on arvuti ja teler, mis koormavad lülisammast staatiliselt, tekitades lihaspingeid ja tugevalt halvendades rühti,” märkis Ilves.

Kui palju maksab koolikott?

Kas kvaliteet tähendab ka kõrgemat hinnaklassi? Tegelikkuses on juba soodsamatel kottidel samuti see palju kõneainet tekitanud ergonoomiline seljatugi ja laiad, polsterdatud rihmad. Kuid vajaka jääb kvaliteetsest materjalist, mis oleks vetthülgav, hingav ja kulumiskindel.
Kvaliteetsemate koolikottide hinnad algavad umbes 30 eurost ja küündivad isegi kuni 200 euroni.

Lastevanemate sõnul on hinnalisemad kotid vastupidavamad, eriti hea on see, et neid saab pärandada ka nooremale õele-vennale või hoopis uuesti müüki panna.

Suurimad lülisamba tervise ohustajad on arvuti ja teler, mis koormavad lülisammast staatiliselt, tekitades lihaspingeid ja tugevalt halvendades rühti,” sõnab tunnustatud taastusraviarst.

Koolikoti kandmise põhitõed

Koolikoti kandmisel tuleb jälgida põhimõtet, et koormus langeks ühtlaselt mõlemale keha poolele. Lülisamba neutraalse asendi tagamiseks on vaja, et raskuse jaotuks kehale ja vöökohale võimalikult lähedale.

Enamus kooliõpilasi kannab koolikotti valesti, kott paikneb seljast kaugel, kas liiga all või liiga ülal. Koti raskus langeb ühele kehapoolele, kuna seljakotti kantakse üle ühe õla.

“Aeg-maha” tool on distsiplineerimisvahend, mida saab kasutada häält tõstmata. See on turvaline ning tõhus strateegia olukorras, kus lapse käitumine väljub kontrolli alt.

“Aeg-maha” kohana kasutatakse kõige sagedamini tooli, kuid võib kasutada ka näiteks matti, trepiastet või muud taolist kohta. Vanema lapse puhul sobib selleks ka tema oma tuba. Peamine on, et läheduses poleks väikelaste tähelepanu hajutavaid elemente, mis segaks rahunemist.

Meetod sobib üle 2,5-aastastele lastele. Rahunemisaja pikkuseks sobib 1 minut lapse iga elusaasta kohta. Ehk, kui laps on viie aastane, siis sobib talle rahunemiseks 5-minutiline paus.

Kuni laps istub rahunemistoolil, väldi vestlust ning silmsidet. Las ta keskendub toolile ja seal veedetud ajale. Kindlasti jälgi aega ning ära unusta last sinna kauemaks kui kokku lepitud.

Kui laps “aeg-maha” toolil olla ei taha või ta keeldub seal püsimast, siis jää ise rahulikuks ja järjepidevaks. Pane laps rahulikult toolile tagasi. Anna mõista, et aeg tuleb ära istuda. Kui ta jätkab problemaatilise käitumisega, siis anna talle teada, et ajale lisandub minut. Kui laps jätkab, siis lisandub minuteid juurde. Võid seda korrata seni, kuni istumisaeg saavutab esmase aja topeltkoguse.

Kui ta on aja ära istunud, siis arutage lapsega läbi probleemse käitumise asjaolud. Pakkuge talle lahendusi, kuidas ta saaks frustratsiooni teisiti välja elada.

“Aeg-maha” tool ei ole vastus igale situatsioonile ning seda ei tasuks liiga kergekäeliselt kasutada. See pole ka karistus, välja arvatud juhul, kui aeg maha toolile kutsutakse laps mängu keskelt või seltskonnast. See on pigem strateegia olukorra üle kontrolli saavutamisel.

Kui otsustad seda meetodit kasutada, peaksid lapsele eelnevalt tutvustama reegleid. Tee seda ajal, mil lapse tähelepanu ei ole hajutatud ning ta ei käitu halvasti. Lihtsalt seleta talle, miks aeg-maha tooli kasutatakse, milline käitumine seda nõuab ning kus rahunemise koht teie kodus on.

Ära unusta, et nii jonni kui ka probleemset käitumist on võimalik suures osas ära hoida. Lisaks on oluline pidada meeles, et heade lahenduste jõud on alati suurem. Kui näed last käitumas hästi, siis kiida ja tunnusta teda. Ka siis, kui laps on oma aja ära istunud ning distsipliinile kenasti allunud, kiida teda hea käitumise ja tunnusta rahunemise eest.

Ka lapsevanemad peaksid eeskuju näitama ning aegaajalt, kui probleemid üle pea kerkivad, aja maha võtma.

Vanavanemad on sama olulised pereliikmed kui ema ja isa ning ilma nendeta on laste maailm väga kurb ja igav.

Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist.

Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. 1979. aastal seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana Ameerika Ühendriikides.

Ameeriklastel langeb tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel.

Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga.

Hoidkem oma vanavanemaid!

Allikas: http://et.wikipedia.org/ 

Mida lähemale sünnituse tähtaeg seda enam hakkavad emad mõtlema, mida haiglasse kaasa võtta. Järgnevalt mõned soovitused teistelt sünnitajatelt ehk emadelt endilt.

Kindlasti haara kaasa dokumendid, kas ID-kaart või pass ning rasedakaart. Ära unusta mobiili, laadijat, fotoaparaati, varupatareisid või laadijat ning mälukaarti.

Mida selga panna?

Haiglasse minnes võiks seljas olla mugavad riided – dressid ja t-särk on ideaalsed. Ära unusta vähemalt ühte komplekti varuriideid.

Jalas võiksid olla libisemist takistavad sokid, ka sussid või kergelt jala otsa lükatavad plätud.

Paki kaasa vähemalt kaks paari imetamisrinnahoidjaid ja rinnapadjad. Isegi kui sa ei kavatse last rinnaga toita, kuluvad need ära lekkiva piima imamiseks. Kindlasti on vaja kaasa võtta hommikumantel ning eest nööbitav öösärk, mis teeb imetamise lihtsamaks.

Mugavaid aluspükse võiks kaasas olla 3-5 paari. Apteegist on võimalik osta ka ühekordseid aluspükse ja kindlasti ära unusta sünnitusjärgseid sidemeid tugeva veritsuse jaoks.

Mida pakkida haiglakotti?

Tualetttarbed

Võta kaasa ihupiim ja kehaõli, millega saab vajadusel ka seljamassaaži teha.

Nimekirjas võiksid olla ka juuksehari ja patsikumm, seep, šampoon ja palsam, mõned rätikud ja vannilina, hambahari ja hambapasta, küünekäärid mis sobiksid ka beebile ning muud tualett-tarbed, millega igapäevaselt harjunud oled.

Ka võiks kaasas olla veepihusti või aloe vera’ga niisutatud salvrätikud, mis sünnitamise ajal jahutust pakuvad.

Paki kaasa veel ka huulepalsam, sest kuiv haigla õhk võib huuled valusaks teha.
Kuigi see võib enne sünnitust täiesti tühise asjana tunduda ei teeks paha, kui võtaksid kaasa ka mõned meigitarbed esimeste perefotode tarvis.

Ajaviiteks ja rahustuseks…

…sobivad MP3-mängijad ja tahvelarvutid või kaasaskantavad videomängud. Paki kotti ka mõned ajakirjad ja raamatud kergeks lugemiseks.

Kirjutustarbed

Vajadusel saad kirjutada üles beebi ärkamised, söögikorrad ja mähkmevahetused. Samuti on hea kirjutada üles tekkinud küsimusi, mida hiljem ämmaemandale või arstile esitada.

Kui haiglatoit pole meeltmööda paki kaasa ka tervislikud suupisted. Eriti hästi sobivad kuivatatud puuviljad ja pähklid. Joogiks teekotikesed lemmikteega. Puuviljamahl ning mineraalvesi. Võta kaasa ka kõrs, et joomist lihtsustada.

Mida beebile kaasa võtta?

Kindlasti kojutuleku riided. Olenevalt aastaajale mõtle ka väliriiete peale nagu mütsid, sokid ja sallid. Haiglasolekuriided, vähemalt 1-2 komplekti. Soovituslik on pakkida kaasa ka mähkmed. Kaasas võiks olla ka mõni soe tekikene. Kindlasti ka lutipudel ja lutt juhuks, kui on vaja lapsele lisapiima või rinnapiima asendajat anda.

Ning lõpuks turvahäll kojusõiduks. Selle saab tugiisik muidugi hiljem järele tuua aga ei teeks paha, kui see juba kuskil ukse lähedal valmis oleks.

Juhuks, kui sa ei kavatse last rinnaga toita palutakse sul mõnes sünnitushaiglas steriliseemis- ja toitmisvarustus, sealhulgas ka piimasegud, ise kaasa võtta. Pea nõu oma ämmaemanda või haiglaga, millised asjad on haigla poolt ja mida pead kindlasti ise kaasa võtma.

Täna täitub 5 aastat Nupsu.ee avamisest. Tol päeval, 17. septembril 2007, mil Nupsu kontoris kibedalt-käbedalt meie lehele uusi funkstioone ja võimalusi lisati, ei olnud mina veel portaali avamiseks sisemiselt valmis. Mäletan, et ma ei tihanud pressiteadet laiali saata. Meie visioon oli ju veel alles poolik. Olen tänulik programmeerijale, kes valmis pressiteate teele pani ning mulle seeläbi tõestas, et selle portaali arendamine võibki jääda kestma. See tegelikult sarnaneb suuresti lapse sünnile. Ta on ema kõhus arenenud ja kasvanud, kuid ühel päeval tuleb ta ilmale ning õpib, kasvab ja areneb edasi. Ja meil pole teha muud, kui suunata ja toetada aga milliseks ta päeva lõpuks kujuneb, on juba tema omapära ja eraldiseisva saatuse küsimus.

Nupsu on tõepoolest meie perele, kui kolmas laps. Mingi hetk on temaga tohutult rõõmu ja teisel hetkel jällegi meeletult muresid. Kui ta on haige, siis ravid ja hoolitsed ta eest. Kuid mõnikord tuleb tal lasta olla omapäi kasvada.

Nupsu abil ja kaudu oleme me täitnud missiooni, mis loodetavasti on iga inimese südames. Kui veel ei ole, siis ehk ühel heal päeval see jõuab sinna. Selleks on vanemahariduse edendamine ja pereväärtuste propageerimine. Suuremal või väiksemal määral, iga aspekt Nupsust, toetab seda. Ja ka tegevused väljaspool virtuaalset keskkonda toetuvad sellele eesmärgile.

Mäletan Nupsu teist sünnipäeva, kui inimesed valmistasid vahvaid kooke, torte ja muud magusat ning astusid meie kontorist läbi. Me istusime ja ajasime juttu. Emad-isad said lastega koos olla ja teineteise rõõmust rõõmu tunda. Muu maailm jäi ukse taha. Ma soovin, et kus iganes te ka ei viibiks, te panete käe oma südamele ning lubate lastega veedetud aja hoida siira ja vahetuna. Et nad tunneksid ja teaksid, kui tähtsad nad teile on. Et te kuulaks ja kuuleks last.

Galerii – Nupsu 2006-2012

“KÕHUPAI”- on uued kodumaised teraviljapudrud beebidele alates 6-ndast elukuust.

“Kõhupai” teeb teie pisikesele tõelise pai, andes beebidele kõik vajalikud toitained ja vitamiinid, mida väikelapse organism vajab kasvuks ja arenguks. Tooted on valmistatud kasutades hüdrolüüsi tehnoloogiat, mis tagab toidu kergema seedimise ja toob esile teravilja oma magusa maitse.

Meie toodete põhikomponentideks on kergesti seeditavad teraviljahelbed, kõrgekvaliteediline lõssipulber, vitamiinid ja mineraalid. Pudrud on rikastatud prebiootikumide ja Omega-3’ga. Mõnusa marjamaitse anname oma putrudele lisades mahe marjajahusid.

Täna on tootevalikus 2 erinevat maitset: “Nisu-Õuna Kõhupai” ja “Riisi-Mustika Kõhupai”.

Mõeldes mugavusele ja kiirele elutempole, oleme oma pudrud pakendatud mugavasse 1 portsjoni topsi, mida on äärmiselt hea kaasa võtta reisile. Puder valmib samas nõus, lisades tootele vaid keedetud sooja vett.

Selleks, et leida lähim pood, kust osta “Kõhupai” putrusid, mine meie kodulehele www.grainpro.ee ja kliki lehe all olevatel edasimüüjate logodel, millest avaneb poodide loetelu.

Hakates meie fänniks Facebookis, on sul võimalus võita mõnusaid auhindu!

Teeme suure pai pisikesele kõhule!

GrainPro